natuke kokkuvotteid

Venusel läheb uues peres väga hästi,tal on palju mängukaaslasi ja armastav pere. Tema uus nimi on Liisi. Vagapondi Ponti käis trimmimas ära ja ei jää oma vendadele alla, ilus ja tugev kutsikas. Eelmistest pesakondadest on uudiseid sedavord, et Uma ja Lucy omanikud saatsid Itaaliast pilte, molemad tydrukud näevad väga kenad välja ja onnelikud ka. Hocline`s Usher, meie Venemaa mees voistles 06.05 sealsel rahvusvahelisel näitusel ja oli mitmete konkurentide ees Tou parim. Oleme ta yle väga uhked!

Vahekokkuvõte

Poisid ja tüdruk on saanud vahepeal ootamatult neljakuuseks. Nii olen kolm neist juba ka shotlase näoliseks trimminud ja ühtlasi kuulnud värskeid uudiseid kuidas kutsikate esimesed kuud uutes kodudes on möödunud. Eelmine nädal nägin Va Banque ( Vince) ja Viva La Vida ( Neuf) vennakesi, mõlemal on elu hernes, karvade alt tulid välja väga kenad läikivad traatkasukad, hammaste vahetus on täies hoos ja poisid on servast servani krutskeid täis. Kirju poiss Vagabond elik Ponti tuleb meile külla laupäeval. Kurvem on lugu meie ainukese tüdruku Venusega, kes hetkel mul siin jalgade juures oma kutsikaund näeb. Eelmisest laupäevast on ta tagasi meie juures, põhjuseks peres tekkinud allergia.Mul on väga kahju, et kutsikas, kellel oli nii mitu omaniku kandidaati, osutus selleks, kes peab endale uue kodu leidma. Aga eks selline on elu.Mul tekkis vaid mõte, et kas peab edaspidi paluma peredel teha allergiatestid enne, kui koer võetakse? Õnneks on uus kodu kahe päeva kaugusel ja teda ootamas nii armastav pere kui hulk koeri, kellega tal juba igav ei hakka.Venus hakkab elama Soomes. Sellised siis meie uudised, natuke rõõmsad, natuke mõtlema panevad- nagu elu ikka.

Hocline`s Va Banque

Tervituste ja lillega:)

Palju õnne kõikidele Uudele!

..ja järgmine kamp noorshotlasi tähistab esimest verstaposti oma eluteel! Alles see oli kui nad sündisid ja siiski siiski, juba terve aasta:)
Usher, Otto, Lucy, Uma, Sessu, Hoti, palju palju õnne ja pikki pikki aastaid!

Eraldi õnnesoovid Riinule, Marikale ja Agurile, kõige suurema vaeva nägijatele:)

Lehvitamise pildid

Siin nad on:)
H.Viva La Vida elab nüüd Harku järve lähedal, seltsiliseks vanem shoti maadam Jesse.



Järgmiseks läks Mähele H.Va Bangue, teda ootab kodus suurem koer sõber.



Siis oli kord meie Veenuse käes, kes kolis Viimsisse ja sai endale kassi pealekauba:



Ja siis jäime tunnikeseks Vagabondiga täiesti üksi. Nagu normaalne poisslaps ikka, veetis ta selle aja arvutis:)



Ja siin kohtumine uute omanike Erle Ja Kristiniga:)Ka teda ootas kodus ees kass, nagu eelmise postituse piltidel näha.

Palju õnne T pesakonnale!

Ja ongi aasta möödas sellest kui sündisid meie T-d! Kuna ma tean, et nende omanikud käivad ka siin lugemas, siis: Suured Suured Õnnesoovid:)'
Sain ilusa kirja ka Timmu omanikult Margelt koos piltidega, jagan neid hea meelega ka teie kõigiga!

Timmu perega tervitab oma esimesel sünnipäeval ema peret!
Saadame ka mõne sünnipäevapildi ja ühe pildi Timmu kestvast suurest sõprusest naabri-kassiga.

Aga aastane sell on ise väga kraps ja rõõmus. Pöörasust tema tegemistes on ikka, aga aina rohkem on täitsa tubli ning isegi kuulekas! Nii vahva oli meenutada oma aastataguseid aegu ja lugeda uue V-pesakonna tegemistest. Jõudu-energiat nende karvakerade kasvatamiseks uutesse kodudesse ja loodetavasti saavad nad sama kuhjaga rõõmu kui meie oleme sellest aastast saanud!

Soovime ka kõigile oma õdedele-vennale vahvat koeraelu ja tore oleks kunagi ka kohtuda!

Marge

Mitte neid pilte aga teisi:)

Kuna ma endiselt põen haugi mälu sündroomi, siis jäi fotokas koju ja ainult juhtmest pole kah kasu. Õnneks aga on armsad kutsikaomanikud minust palju palju tublimad ja nii saate pilte näha kirju poisi Vagabondi esimesest päevast uues kodus.

Ja läinud nad on....

....vaikus ja vaid 2 koera.Tundub suht uskumatu. Küsitud lehvitamise pildid said küll tehtud, aga kuna suutsin fotoka juhtme töö juurde unustada, siis näete neid esmaspäeval:) Eks siis saab ka jagada uutest kodudest tulnud infot kuidas nädalavahetus uue karvase pereliikmega möödus.

Ilusat uue ja iseseisva elu algust, mu 4 V-d:)

Sünnipäev lõbustuspargis

Need koerad ei ole normaalsed:) Neile hullult MEELDIS kliinikus. Ehk oli oma osa selles, et meie ülitore arstionu heldis mudilasi nähes täiega ära ja lubas neil mööda kliinikut ringi rallitada. Ehk ka selles, et seal oli igasugust põnevat kraami, nagu kaal mille peal kõõluda ( juhtme ma tirisin ühelt loomalt suust ära viimasel hetkel, arvates, et ehk on seda kliinikutöös ka homme vaja) Samuti kajas seal nii toredasti, kui rinnahäälega RAUHHHHH röökida. Ja kõige selle laamendamise peale tegid arst ja abiline vaid pluti pluti, mis on märksa toredam kodusest keelamisest. Ühesõnaga olid nad peaaegu nõus alla kirjutama avaldusele et see arstionu nad adopteeriks ja koju oleks ma võinud üksi tulla. Aga sellega ma ei nõustunud ja nügisin kõik neli meest-naist puuri tagasi, hetk enne seda kui välisukse juurest seina küljest oleks ära näritud ribikardinat kinni hoidvad plastmassnõksakad...uhhhhh ma ütlen:)Kaasa saime peale ihusse manustatud vaktsiini ja kiibi ja taskus olevate europasside veel kingiks kutsikatoitu ja-konservi, sest no nii toredad kutsikad on midagi ära teeninud nagu öeldi:)

Pesupäev

Eile oli kutsikutel pesupäev. Kuna shampoonipudelil oli kirjas, et see võiks natuke aega seljas seista, siis otsustasin kõik neli korraga ette võtta, muidu oleks kogu üritus väga pikaks veninud. Kuna nad on täpselt nii suured, et kraanikaussi enam ei mahu, toimus üritus uksega dushinurgas. Algus oli lihtne, tõin ükshaaval kutsikad ja hõõrusin nad shampooniga vahuseks. Edasi oli ka lihtne, nad jäid, endiselt imestusest tummadena, sinna nurka natukeseks nõrguma.
Actioniks läks siis kui hakkasin loputama. Ka seda pidin tegema kõigile nüüd ju korraga, aga samal ajal pidi dushinurga uks lahti olema, et mahuksin loputama. Ja edasi toimus see, et ükskõik millist neist neljast ma parasjagu kinni ei hoidnud, proovisid ülejäänud kolm lavalt lahkuda. Kedagi takistada oli äärmiselt raske, sest nad olid shampoonist libedad nagu lutsukalad, väledad nagu prussakad ja no seda et rääkimisel/keelamisel/veenmisel mõtet poleks olnud mõistate vast isegi.Operatsioon lõppes sellega, et ma olin märjem kui kõik need neli kokku. Peale neid oli vanakoerte pesukord ja pidin nentima, et suurem ajumaht ja aastatega lisandunud intelligentsus on ikka tähtsad asjad, koerad seisid rahulikult, lasid ennast sügada ja rahulikult rätikutesse mähkida, ei tulnud selle pealegi et samal ajal üritada mulle käppasid kõrvadesse või nina silma torgata. Nauding!

Pakime asju

Viimane nädal liigub kiirelt. Ikka taban enda mõtlemast,et viimased ühised mängud,viimased korrad teha seda,teist või kolmandat. Uuest nädalast on igal põnnil uus maailm, uued omad inimesed, uus elu.Ja ma loodan et nad saavad olema väga õnnelikud.

Vanemad käisid eile külas ja nentisid et nende mumpsikutest on kasvanud kõrvikud ( kõigil kutsikatel on tänase päeva seisuga kõrvad püsti) Kisa järgi ristis üks mu sõbrannadest nad ka hüäänikutsikateks.Head lapsed, palju nimesid:) Mängudest on meil hetkel aktuaalsed "Fritsude väljaajamine punkrist" ( vaja pappmaja ja nelja kutsikat, kellest 2 on punkris ja 2 üritavad neid sealt kurdistava kisa saatel välja haukuda) ja "Kuningas kes kippus kuule"- 1 tegelane on kergema peega kui teised ja suudab selle pappmaja katusele ronida. Ja SEE ei mahu ülejäänud kolmele absoluutselt hinge ära, millest antakse taas kogu maailmale teada..teadagi millega:)

Eest ja külje pealt

Täna on mul rõõm näidata kutsikaid nende parimatest külgedest, tänud Marikale, kes meil oma aparaatusega külas käis ja suure töö ära tegi!!

Alguseks üks grupi-ja musipilt:)


Nüüd aga kõik järjekorras:

HOCLINE`S VIVA LA VIDA,isane,must





HOCLINE`S VA BANQUE,isane,must





HOCLINE`S VENUS,emane,must





HOCLINE`S VAGABOND,isane, brindle

Sellised mängud meil siis:

Meie eilne päev

Meie eilne päev oli täis külalisi, oli avatud uste päev ja tulevased peremehed-naised-lapsed said kutsikutega tutvust teha.Mul oli väga tore päev,vanematel koertel oli eriti tore päev ( sest ega siis neid tähelepanuta jäetud:) ja kutsikatel oli lihtsalt selline imeline päev, et võib vabalt sõrmi närida ja ikka kõik leiavad et sa oled übernunnu:)

Mul on ka väga hea meel teatada, et nüüd on kõigil kutsikatel olemas kodud, kuhu neid pikisilmi oodatakse.

Täna lähen neile neljale dokumente vormistama, seega avalikustan ka nimed:

Hocline`s Vagabond ( kirju)
Hocline`s Va Banque
Hocline`s Viva La Vida
Hocline`s Venus ( emane, nagu kindlasti isegi arvasite:)

Nüüd on jäänud veel 2 nädalat. Kaks piiiikkkka nädalat:)

Eile tegime natuke ilu

...ehk kõikidel poistel ja tüdrukul on nüüd natuke soengut peas. Kõrvad pöetud ja natuke põski ja kaela ja sabapoolt ka + tallaalused. Kõik nad pidasid ennast laual üleval äärmiselt väärikalt, ei kartnud ei kääre ega masinat ja lasid toimetada ilma et ma oleks pärast olnud karvasem kui nemad kõik kokku.

Toitudest hakkab leotatud kuivtoit oma populaarsust kaotama, kuivalt krõbinad on põnevamad, neid siis muidugi loobitakse niisama lusti pärast laiali ka, aga eks mõned jõua ka kõhtu. Lemmikute lemmik on loomulik liha, sellega ei mängita ega lollitata,kaob kiirelt ja vaikse nohina saatel:)

Ja tundubki nii, et öösel kell kolm on neil üks mängu-ja lauluaeg. Natuke müdistavad ja siis magavad rahulikult edasi. Aga väga täpselt samal ajal igal ööl, ma võin selle järgi varsti kella õigeks panna:)

unepildid

Pärast seda kui õhkavad külalised olid teele saadetud hiilisin ise uneseguseid kutsikaid ja tegin paar klõpsu. Osad ei lasnud oma iluund üldse häirida, osad seirasid huviga, et millega neid nüüd lõbustada üritatakse.

nüüd nad siis hauguvad

Alustan tänast juttu hoopis sellest, et pidin 2 vanakoera pissile viima. Rihmad käe otsas, vaatasin ringi ja ühte koera pole. Pildi pealt on näha, kust vanaproua põõnutamast leidsin, mu reisikohvri tühjendamise protsess on veel pooleli:)Nii et mul on täiesti isiklik tibikotikoer:)


Täna öösel oli meil juba palju huvitavam, katsetati et kui hästi maja kajab kui kileda häälega haukuda. Hästi kajas.

Kutsikad on sellised, nagu allpool näide 1. Nende pildistamine nõuab närve,kiirust, füüsilist jõudu, pikka meelt,kas ma mainisin juba närve:) Sest nad lihtsalt on nii liikuvad, et sellist poosi, nagu see siin, juhtub harva, palju harvem kui 2 korda õhtu jooksul.


See video on täna hommikust. Kutsikad olid just kerre keeranud suuuure taldrikutäie kuivtoitu kodujuustuga, sellest hoolimata oli vaja minna ja üritada neljakesi korraga ära mahtuda kuivtoidu kausikesse, mis oli mõeldud päevaseks näksiks.
>

Tere jälle!

Tere, olen tagasi kodumaal ja eile sai pesakond koju toimetatud. Kes arvab, et mis see siis ära ei ole,natuke väikseid loomi, siis minu auto oli igatahes nii paksult asju täis et vaevalt mahtusin juhiistmele.Pesad, vaibad, söögid, mänguasjad, aedikud, kaks suurt rahulolevat vana shotlast ja transpordipuuritäis uusi väiksemaid väljaandeid, kes istusid hiirvaikselt kogu sõidu aja. Tublid reisisellid, ei mingit ilastamist ega nuttu.

Kui saime aediku uuesti üles,siis pakkusin seltskonnale vett, mida nad siiani polevat mitte joonud. No eile läks järjest 2 kausitäit, kas siis erutusest või lihtsalt põnevusest et uus ja huvitav asi. Siis sõime veel ööooteks hakkliha ja läksime kõik magama. Kella kolme ajal ärkasin kumeda urina peale, käisid jõumängud. Tublid lapsed, vähemalt ei haukunud:)

Kella kuuest oli äratus ja siis hakkasin valmistuma tööleminekuks.Panin lastele automaatjootja, sellise mille otsa käib plastpudel, kust siis vett juurde imbub. See oli LAHE! Otsekohe prooviti, et kas see pudel ära ka tuleb kui kangutada. Õnneks veel ei tulnud. Siis oli mul kodus 2 munakarpi,mis on ilmselt saanud õhtuks algosadeks, arvestades millise innuga neile kallale tormati.Kuivtoit kuival kujul osutus samuti ülipopulaarseks, sest lisaks hommikueinele läks kausitäis krõbinaid kõhtudesse kiiremini kui ma oleks oodanud. Nüüd siis ootan huviga, milline see nende aedik näeb välja kui ma koju jõuan, sest kogu see toit ja vesi ei saa mitte nende sisse kauaks pidama jääda:)

Pilte ma eile peale seda transatööd, koorma kokku-ja lahkupakkimist enam teha lihtsalt ei jaksanud. Luban ennast aga parandada ja juba homme näete, kui suured nad on. Mehed nagu mastimännid!

Uudiseid:)

Sain jälle fotosid mida teiega jagada. Mia pidi endiselt olema kangelasema ja hoolimata kutsikate tärkavatest hammastest seda röövlibandet aegajalt söötmas käima. Suur maailma pidi kutsikatele aina huvitavam tunduma, seda on ka piltidelt näha, et aedik kipub kitsaks (madalaks:) jääma. Ja loppkokkuvotteks pidid koik neli nii armsad olema, et varsti ei raatsita kedagi ära anda:)

Elagu internet!

Tere koigile kaugest Kaplinnast! Tänane postitus jouab siia ainult tänu internetile, sest mind ja kutsikaid lahutab hetkel ca 10 tuhat km. Suured tänud minu vanematele, kelle hella hoole all ponnid hetkel aega veedavad ja oli mullegi ullatuseks, kui suureks nad selle pooleteise nädalaga visanud on:) Pildid on tehtud eile, kui toimus esimene iseseisev soomaaeg, nagu mulle kirjutati, oli menuus teraline kohupiim hea tuju kastmega ja koik osalesid agaralt:)Homme saavad kutsikad 1 kuuseks, elagu elagu elagu ja hip hip hurraa!

Alguseks natuke portreid:

Must emane (bron):


Kirju isane (bron):


Must isane 1(bron):


Must isane 2(vaba):


Ja edasi kogu kamp korraga:

eilne pärastlõuna

Nii need päevad kuluvad siin, vaikselt ja rahulikult:)