Pesupäev

Eile oli kutsikutel pesupäev. Kuna shampoonipudelil oli kirjas, et see võiks natuke aega seljas seista, siis otsustasin kõik neli korraga ette võtta, muidu oleks kogu üritus väga pikaks veninud. Kuna nad on täpselt nii suured, et kraanikaussi enam ei mahu, toimus üritus uksega dushinurgas. Algus oli lihtne, tõin ükshaaval kutsikad ja hõõrusin nad shampooniga vahuseks. Edasi oli ka lihtne, nad jäid, endiselt imestusest tummadena, sinna nurka natukeseks nõrguma.
Actioniks läks siis kui hakkasin loputama. Ka seda pidin tegema kõigile nüüd ju korraga, aga samal ajal pidi dushinurga uks lahti olema, et mahuksin loputama. Ja edasi toimus see, et ükskõik millist neist neljast ma parasjagu kinni ei hoidnud, proovisid ülejäänud kolm lavalt lahkuda. Kedagi takistada oli äärmiselt raske, sest nad olid shampoonist libedad nagu lutsukalad, väledad nagu prussakad ja no seda et rääkimisel/keelamisel/veenmisel mõtet poleks olnud mõistate vast isegi.Operatsioon lõppes sellega, et ma olin märjem kui kõik need neli kokku. Peale neid oli vanakoerte pesukord ja pidin nentima, et suurem ajumaht ja aastatega lisandunud intelligentsus on ikka tähtsad asjad, koerad seisid rahulikult, lasid ennast sügada ja rahulikult rätikutesse mähkida, ei tulnud selle pealegi et samal ajal üritada mulle käppasid kõrvadesse või nina silma torgata. Nauding!