Need koerad ei ole normaalsed:) Neile hullult MEELDIS kliinikus. Ehk oli oma osa selles, et meie ülitore arstionu heldis mudilasi nähes täiega ära ja lubas neil mööda kliinikut ringi rallitada. Ehk ka selles, et seal oli igasugust põnevat kraami, nagu kaal mille peal kõõluda ( juhtme ma tirisin ühelt loomalt suust ära viimasel hetkel, arvates, et ehk on seda kliinikutöös ka homme vaja) Samuti kajas seal nii toredasti, kui rinnahäälega RAUHHHHH röökida. Ja kõige selle laamendamise peale tegid arst ja abiline vaid pluti pluti, mis on märksa toredam kodusest keelamisest. Ühesõnaga olid nad peaaegu nõus alla kirjutama avaldusele et see arstionu nad adopteeriks ja koju oleks ma võinud üksi tulla. Aga sellega ma ei nõustunud ja nügisin kõik neli meest-naist puuri tagasi, hetk enne seda kui välisukse juurest seina küljest oleks ära näritud ribikardinat kinni hoidvad plastmassnõksakad...uhhhhh ma ütlen:)Kaasa saime peale ihusse manustatud vaktsiini ja kiibi ja taskus olevate europasside veel kingiks kutsikatoitu ja-konservi, sest no nii toredad kutsikad on midagi ära teeninud nagu öeldi:)
:D
ReplyDelete