Alustan tänast juttu hoopis sellest, et pidin 2 vanakoera pissile viima. Rihmad käe otsas, vaatasin ringi ja ühte koera pole. Pildi pealt on näha, kust vanaproua põõnutamast leidsin, mu reisikohvri tühjendamise protsess on veel pooleli:)Nii et mul on täiesti isiklik tibikotikoer:)
Täna öösel oli meil juba palju huvitavam, katsetati et kui hästi maja kajab kui kileda häälega haukuda. Hästi kajas.
Kutsikad on sellised, nagu allpool näide 1. Nende pildistamine nõuab närve,kiirust, füüsilist jõudu, pikka meelt,kas ma mainisin juba närve:) Sest nad lihtsalt on nii liikuvad, et sellist poosi, nagu see siin, juhtub harva, palju harvem kui 2 korda õhtu jooksul.
See video on täna hommikust. Kutsikad olid just kerre keeranud suuuure taldrikutäie kuivtoitu kodujuustuga, sellest hoolimata oli vaja minna ja üritada neljakesi korraga ära mahtuda kuivtoidu kausikesse, mis oli mõeldud päevaseks näksiks.
>
Superlahedad koti- ja potikoerad!
ReplyDeleteIkkagi arutasime eile pikalt elu võimalikkust kolme koeraga... aga nagu öeldud hea et kellelgi veel raasuke mõistust peas on (kuigi see viimanegi kippus kaduma koosviibimisel kutsikutega)
ReplyDelete