Eile oli täiesti näha, et vaikne ja rahulik aeg saab meil paari päeva pärast läbi- kõik see mees üritab ennast jalgele ajada ja nii nad seal õõtsuvad oma nelja käpa peal, algul paar sekundit, aga siis iga korraga aina kauem ja kauem. On tehtud ka esimesi üsna korralike kõnniharjutusi, alguseks küll selliseid paari sammu pikkuseid.Seega tundub, et peagi peab perele ka suurema aediku üles panema, sest praegune on ringirallitamiseks selgelt liiga pisike.
Urisemine on ka kõigil selgeks õpitud- seda kuuleb siis kui mõne neist kätte võtad ja talle tundub, et võetud sai liiga kiiresti, ette hoiatamata või siis kui tal mingi tähtis asi pooleli oli.Nagu torssis siilid.
No comments:
Post a Comment