Laupäeval oli meil hommikukohv ja pannkoogid Marika ja Aguriga U-de pesakasti kõrval. Kõik nad kasvavad tublisti,Riinu hoolitseb oma pesakonna eest ülitõsiselt ja tema toanaaber Ronja tahaks ka kangesti sellest kõigest osa võtta, aga ega eriti ei lasta:) Vähemalt on neil kutsikatel tulevikus tore "tädi", kes nendega mängida viitsib, praktika näitab et teisel elukuul emade jaks saab suht otsa, eriti kui tuleb nii suurt kampa, siis juba nõelteravate hammastega hüperenergilisi tegelasi lõbustada.
Siin natuke pilte- silmi seal peres veel lahti tehtud ei ole, aga kuulmine pidi sellevõrra ergum olema.Küüned said ka kõigil lõigatud, kuigi käppadega vehiti väga pahaselt ja hoolimata sellest et ei nähta kuhu minna, on tempo suht kiire ja liikumine juba midagi roomamise ja kõndimise vahepealset. Nii et kui nad silmad ka saavad, siis selles peres läheb lahti üks hull sibamine.
See koonu toetamine "kuhugi või millelegi, mis oleks hea ja pehma" on neil vist geenides :D
ReplyDeleteMugavusegeen:)
ReplyDelete