Uue varjendi ja tema suhteliselt madalal oleva katusega seotult tekkis osadel kutsikatel suur kihk ennast sinna otsa upitada. Algul ei teinud jalad, pea ja tagumik erilist koostööd ja nii pidi neid natuke tagant upitama. Nüüd on aga kahel ( kergemal) tegelasel asi käpas ja päevad veedetakse laisalt katusel lebades ja teistele ülevalt alla vaadates. Probleemiks muutub asi siis, kui all järsku midagi põnevat toimub, kuna katuselt elegantselt ja kiirelt allahüppamine ei tule veel hästi välja. Küll tullakse sealt siis jalad, küll pea või külg ees ja üsna küpse õuna matsuga. Siin väike stiilinäide:
Mulle meeldisid eriti need põrsahääled :-)
ReplyDeleteNeed hääled.seda nad oskavad. Eriti ööpimeduses, õhtuhämaruses, millal iganes kui meie maja muidu haudvaikne on:)
ReplyDelete