Kaunist aastavahetust kõigile meie sõpradele!

Esimene pilt on küll udune, aga ajaloolise tähtsusega- kutsikal on silmad lahti. Selleks oli kirju poiss, kes tervitab oma helesinise/ halli pika pilguga Erlet ja Kristinit:)Nagu piltidelt näha, on kutsikad juba päris suured ja prisked.
Ilusat vana-aastalõppu, näeme ( siis juba 4 kutsika silmade läbi) uuel aastal!

meie väiksed tegemised

Eile õhtul nentisin endamisi et poolteist nädalat on läinud linnutiivul.Kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm, need 2 igavikulist küsimust:) Kutsikad on kasvanud sedavõrd, et kui alguses mahuti kõik korraga ema kõhu alla ja ruumi jäi suts ülegi, siis nüüd eelistatakse süüa kahestes vahetustes, muidu on kitsas. Nad on muutunud karvasemaks, kõrvadel on karvad, vuntsid on pikad ja neid saab liigutada, kui suure suuga haigutada:) Kuna korraga süüakse rohkem, siis on ka uneaeg pikenenud, mis annab Miale võimaluse vahepeal natuke ära käia ja ennast ka "inimesena" tunda ja ta kasutab seda päris meelsasti, kuna pesas on ilmselt suts palav ja sealt ei näe ei aknast välja ega midagi, igavus kuubis!

...

Üks hetk on kõik korras ja järgmine hetk enam mitte..

R.I.P meie väike V-tüdruk.

Rutiinne elu

Kui ei ole uudiseid, siis on ka hea vahetevahel:) Mial on kehatemperatuur stabiliseerunud ja isu endiselt nii hea et anna või terve hobune ette. Ja kutsikad ei mahu varsti enam kõhu alla vabalt ritta ära, viimasena ärganu peab alati endale pahuralt teed rajama ja seda tehakse kõva kaeblemise saatel.Very angry birds indeed:)

Natuke unepilte

Selle pildi pealt saate aimu kui suured või väiksed nad hetkel on.Väikseim eksemplar kaalus täna hommmikul 238 g



ja natuke magavaid kutsikaid....selline uinak kestab tavaliselt umbes 10 min, misjärel ringutatakse ja ollakse JÄLLE marunäljased:)





Elu kulgeb vaikselt, eile õhtul oli küll hetkeks ka natuke paanikat, kui Mia väga lõõtsutama hakkas ja kraadiklaasiga tal 39,2 välja mõõdetud sai. Ta ise seda protsessi väga ei fänna, sest nagu teada, koerale kraadiklaasi kaenla alla või keelepärale ei paiguta:) Mõned tunnid hiljem ja ka täna hommikul oli vähe parem näit, aga jälgime olukorda.Õnneks ta sööb, joob ja tunneb ennast muidu hästi.

Pisikesed puugid

Need viis on algusest saadik olnud tõelised võitlejad. Kohe peale sündimist piisas vaid põhimõtteliselt ema poole viipamisest, kui kogu see mees praktiliselt joostes tisse otsima tõttas. Ei mingit sööma õpetamist, ei mingit ninnunännutamist ja abitust. Pigem tahaks öelda, et tõmmake vahepeal hinge ka, ma ei jõua Miale niipalju suust sisse sööta kui teie välja tõmbate:) Ja nagu ma korraks selja pööran on nad jälle natuke kasvanud.Nii lähebki meil päevas käiku liiter kitsepiima, käntsakas hakkliha, kodujuustu ja kaerahelbeid ja ema Mia on endiselt selline õhuke, tal ei õnnestu kaloritki endale säästa:)

Siin väike video tõestuseks, et söömine on üks tõsine töö.

Uued kutsikad, uued uudised!

Arvasime, et aasta 2011 on meile selleks korraks läbi, kuid oh ei oh ei:) Reedel tervitasime 5 uut ilmakodanikku,ja seetõttu saab ka see blogi jälle hoo sisse.

Aga alustame algusest: 16.12.2011 on nüüdsest sünnikuupäevaks meie "V" pesakonnale, kuhu kuulub 3 poissi ja 2 tüdrukut.

Kutsikate isa on Rantin Reivers Wish Me Fame,kes kolis Eestisse elama Hollandist, peale seda kui olin näinud tema kutsikapilti internetis ja oma vaimustusega nakatanud nii Kerttu kui ka Lea, kellega kolmepeale me ta siia tõime.Kari, nii on poisi kodunimi, elab Tartus kennelis "Fionn`s" ja on nüüdseks pika tiitlite rea omanik, uhkemad neist on kindlasti Maailma Juuniorvõitja 2009 ning intertshempioni ( C.I.B) tiitel.







Kutsikate emaks on Hocline`s Now It`s My Turn, kodunimega Mia, kes on pärit minu vanima koera C.I.B Scottish Tauer O Sole Mio viimasest pesakonnast paaritusest Soomes elava C.I.B Rhum Mactavishiga.Mia saavutusteks on Eesti,Soome, Valgevene, Vene ja Norra tshempionitiitlid. Hobikorras on ta natuke tegelenud ka agilityga.