Timmu ja sõbrad

Nagu näete, suhtleb Timmu täitsa vabalt:) See suurem loom, bernhardiinikutsikas, kes Timmuga üheealine, olla teda natuke peljanud:)Aga naabrikass pidi laskma ennast lõbuga väntsutada.

Vennad Usher ja Otto

Usherit sai natuke pügatud- nii kõva ja heledat häält ei olnudki kaua meie korteris kuulda olnud. Kõigest oli kole kahju, igast karvast, igast küünest...iseendast loomulikult kõige rohkem.
Otto aga tshillib ja naudib kevadet ja võtab päikest.Perenaine ei ole talle öelnud, et trimmimisaeg on juba kokku lepitud:)

Uma ja Lucy

Uma ja Lucy ja ilmselt taksikutsikas:) Pildi juures oli tekst et vägivalda ei olnud ja nalja sai:)

Woody värviline elu

Need ilusad pildid sain Elvast, kus Woody ( H.Tiger Woods) elab koos Hella ja Tõnisega.

Uma ja Lucy tervitavad!

Usher

H.Usher on viimane kutsikatest kes peatselt suurele reisile asub. Tegime temast natuke seisupilti (olete muidu proovinud teha portreefotot kihutavast tormituulest näiteks? Või grupipilti ringisebivatest sääskedest, et kõigil oleks näod pildistaja poole? Siis mõistaksite paremini, miks käega lõin ja teise katse videoga tegin. Nagu näete, oskas ta ka siin tekitada pidevalt ainult rohuga täidetud kaadreid:)



1/10000 sekundit seismist ja Marika tabas selle ära!!!Medal!



Kõndimine on nõrkadele. Õige koer jookseb, jookseb, lendab. Noh, vahel ka natuke istub.

Woody

Sain kõne Woody (H.Tiger Woods, see meie kirju poiss) peremehelt Tõniselt, nad olid parasjagu jalutamas, mehed omavahel. Woodyl on ka kõik kenasti, tragi ja tegus poiss. Sellised kõned teevad päeva alati veel kenamaks, aitäh!

Ramsese tegemised

Nagu näete, elu nagu hernes, kassid meeldivad talle ka ja hambad ja lai naeratus sobiks igasse reklaami!

Uma ja Lucy

Reedel saime ka kauaoodatud sõnumi, et meie kaks U tüdrukut, H.Uma Thurman ja H.Uptown Girl,on jõudnud oma uude koju Itaaliasse Rooma lähedal.Nad elavad nüüdsest Marielisa juures Zerlina kennelis.

Timmu uudised

Taaskord väga ilus pikk kiri minu postkastis, Margelt sedakord, aitäh! Kõigepealt väike katkend kirjast:
"Nüüd on siis kolm nädalat meie kooselu pisikese aktivistiga kestnud. Selle aja sisse on mahtunud tohutult maailma avastamist, piiride proovimist ka kindlasti ka silmnähtavat arengut. Kui esimesel nädalal käisin tööl pikkade varrukatega ja hea meelega oleks kindadki kätte pannud, et kolleegid ei kahtlustaks perevägivalda, siis nüüd on valusad naksamised muutunud harvemaks ja mänguoskust on tublisti juures. Hakkavad avalduma ka Timmu hobid - üks on kindlasti aiandus (kaevetööd ja tärkavate taimede pidev jälgimine), siis lugemine (just ajalehtede põhjalik läbitöötamine), zooloogia (naabri kass oma koheva sabaga ja liblikad, keda võiks väsimatult taga ajada) ja sport (lemmikud on jooksualad ja kui lastaks, siis kindlasti ka hüpped). Aga oma rahmeldamiste vahepeal on ta ikka ka gutzununnu, kes vaatab teraste nööpsilmadega otsa, limpsab põske ja poeb kaissu."
Käed püsti, kes tundis ära iseloomustuses oma kutsika?:)

Tabitha/ Iti uudised

Aitäh Krista ilusa kirja eest:) Iti, kes elab Viljandimaal koos westie Minniga on hästi kohanenud, käib kutsikakoolis ja teadliku tütarlapsena eelistab söögiks varakevadist rohelist õuest...ja no natuke mulda ka. Siin pildil näitab Minni Itile, kuidas kella andes saab pererahvale oma õueminekusoovist märku anda.Üliandekas idee:)

Otto nädalavahetus

Otto käis nädalavahetusel Luige laadal ja seejärel tutvus Brunoga..

Viljandis Hotil külas

Otsustasime täna sõita Viljandisse, et kontrollida, kas kuulujutud, nagu oleks seal õites kevad juba kohal, vastavad tõele. Vastasid.Meile isegi tundus, et puude lehed kasvasid lausa meie silmade all, iga kord kui kohvikuaknast välja vaatasid, oli üldpilt taas rohelisemaks läinud.Astusime sisse ka Bonifatiuse Gildi majja, kus töötab meie Hoti koos oma perenaisega. Ajasime törts juttu ja nautisime puhkehetke nende hubases kohvikus.Soovitame soojalt kõigile,kes Viljandisse satuvad!



Hoti



Hoti ja Kersti



sellise koera avastasime ka linna pealt:)



Enne Viljandit olid põllud täis linde.



Vot nii roheline ja ilus seal oli!

Jacky/Ramsu

Sain toredaid pilte ja kirja Jacky/Ramsu kojusaabumisest:)Nagu näete, on ta väga popp, oskab enda järel koristada ja magada õiglast und nagu shotlastele omane.









Ja siin on kiri:

Tere armas sünnikodu rahvas!

Mina siin – Jacky. Ma jõudsin eile ilusasti oma uude koju. Siin kutsutakse mind Ramsuks. See asi, mis kiiresti liikus ja mind edasi viis oli nii imelik. Ma tahtsin seda pisut uurida, aga ei lastud, hoiti süles. Seal oli üks teine koer ka, onu Rommi, tema ei öelnud ka midagi, vaid keeras magama. Ma ei saanud nagu hästi aru, mis toimub ja vaatasin sellele inimesele , kes mind hoidis, natuke ärevate silmadega otsa. Tema põsel oli kaks tilka vett, aga silmad olid rahulikud ja julgustavad, kui ta mind silitas. Siis mul tuli uni peale. Ma olin tasa, panin oma pea uue inimese käsivarrele ja jõudsin unemaale.
Siis aga aeti mind üles ja me olime toas. Seal olid veel üks vana memm ja kaks väikest inimest, kes ütlesid, et ma olen nii armas ja tahtsid minuga kohe mängida. Aga ma olin veel unine ja kõik oli pisut võõras ja ruumi oli kole palju. Hakkasin siis ettevaatlikult ümbrust uurima. Midagi koledat ei olnud.
Siis tuli tuppa üks teine loom, keda ma ei tundnud. Ma tahtsin kohe temaga tuttavaks saada, aga see loom muutus hetkega kaks korda suuremaks ja tema pikk saba kolm korda. Saaks ma ka nii! Perenaine, kes mind enne oli süles hoidnud, ütles, et see on kass Mirtel ja et ta on hea. Aga loom susises ja hüppas kapi otsa, ja vaatas sealt alla. Ta kartis ikka palju rohkem kui mina. Siis perenaine võttis mu sülle ja tutvustas meid. Saime teineteist nuusutada. Aga loom jäi ikka üles ega tahtnud minuga tegemist teha. Mina leidsin ajalehe ja sain sinna oma suure kakahäda ära teha. Ma sain kiita. Pissimisega läks algul natuke pahasti, sest ma ei leidnud õigel aja seda ajalehte üles, aga ei pahandatud.
Siis tuli suurem trobikond veel inimesi, kes kõik mind vaatasid ja kellele ma meeldisin. Jooksin juba rõõmsalt ringi, aga siis läksid need inimesed ära ja meie jäime perenaise ja vana memmega omaette. Ma leidsin veekausi ja lakkusin. Perenaine andis mulle süüa. Toit oli tuttav ja ma sõin kõik ühekorraga ära ja lakkusin kefiiri peale. See tehti veel natuke soojaks. Turris loom kadus ühe ukse taha, kust tuli nii huvitavaid lõhnu ja mina vaatasin veel ringi.
Siin oli mänguasju ka. Ühte sai sikutada ja teised piiksusid. Siis olin väsinud, tahtsin magada, aga perenaine liikus toas ringi ja ma ei tahtnud üksi olla ning uued hääled ajasid mu üles.
Tukastasin natuke , aga päris magada sain alles siis, kui pime oli ja kõik vaikne.
Perenaine tegi mu aseme oma voodi ette ja silitas mind niikaua, kui uinusin. Hommikul ärkasin pool seitse ja siis sõin suure isuga hommikust ja tegin esimese auh! Olin päris puhanud ja mängisin paberirulliga. Turris loom käis ka korra toas ja sõi oma kausist , aga mind hoiti siis süles. Ma oleks ka tahtnud sealt kausist süüa! See loom läks jälle ära ja perenaine ka. Ütles, et tuleb varsti tagasi. Ootangi teda juba. Praegu olen selle vana memmekesega. Ma saan ta varvastest kinni, sest ta käib nii aeglaselt. Perenaine lubas mind õue, kui soojaks läheb. Ma ei tea veel, mis see päriselt on.
Kui ma olen siin kõik asjad selgeks saanud, siis ootan teid kõiki külla.
Ma saan hakkama – olen ju šotlane!

Tervitusmusiga Jacky Ramsu (perenaine ajab nimed sassi)

Natuke väljaheitenalja

Eile käis oma esiemadel külas Otto ( H.Unwritten Law). Vanavanaemalt sai ta väljateenitud tohlaka peale seda kui oli tollele paar korda ülikileda häälega kõrva röögatanud, aga vanaema Sidi rullis tütrepoega piki põrandat üsnagi suure rõõmuga.
Kui Ottokene oli lõpuks auto peale läinud ja ma taas tuppa tulin, tundsin haisu. Haisurada viis mind WC-sse, kus kraanikausikapi ees vaibal ilutses kunstipärane ja vägagi mehelik hunnik. Arvestades et vetsupott on sealt ainult poole meetri kaugusel, siis võiks õigele kohale pihtasaamise protsendi lugeda lausa ülikõrgeks, võrreldes nt mõnede avalike tualettidega ja eriti võrdluses kutsika/ inimese ajumaht. Nii et tubli poiss, järgmine kord näen ilmselt pisikesi jalajälgi prill-laual:)

Hoti

Sain toreda kirja H.Ur So Hoti omanikult Viljandist. Hoti käib tööl, on kõigi töötajate ja klientide suur lemmik ja tõeline turistimagnet. Jep, selline värk kukub shotlastel välja nagu iseenesest, teame:)

1 väike jalutuskäik ja piknik

Eile käisime mererannas looduse ilu imetlemas.Ilm oli super, inimesed olid lahedad, koerad kiftid ja kui jõudsime piknikuni, siis oli kõigi meeleolu nii helge helge, et midagi enam paremat ette kujutada oli suht raske:)

Ja veel 1 lahkumine- Ramses

Täna peale meeleolukat jalutuskäiku Vääna-Jõesuus ja piknikku, millel osales 12 inimest ja 13 koera ( enamik shotlased, aga ka 1 mudi ja 1 väga peenelt miksitud härrasmees), sai oma koera kätte Sirje. H.Union Jack/ Ramses asus teele oma uude koju Ardusse.